Alhambra vaasid

Alhambrast leitud tiivuline vaas.

Alhambrast leitud vaas, 14. sajandi lõpp -- 15. sajandi algus. Puuduvad tiivad ja kael. Paikneb Freeri galeriis Washington D.C-s. Tugi on hilisem lisandus, mille kujundas vaasi leidnud kunstnik, tänapäevases mõttes tekstiilidisainer, Mariano Fortuni. Üle vaasi laiema osa jookseb kirjarida, mis kutsub vaatajat nautima vaasi ja üldse Alhambra ruumide ilu. Tähelepanuväärne on, et vaas kõnelevat vaatajaga esimeses isikus.

Islami dünastiad.

Omajaadid – 661–750, kalifaat, pealinn Damaskus Süürias, impeerium Hispaaniast kuni Kesk-Aasiani. Abassiidid – 750–1258, kalifaat, põhiline pealinn oli Baghdad, impeeriumi keskus, mis laius Atlandist India Ookeanini. Fatimiidid – 909–1171, kalifaat, pealinn oli Kairo, Egiptus, luksuskaupade tootmise keskus. Seldžukid – Kesk-Aasia türgi dünastia, kes valitses Iraani 1037–1194. Teine haru kontrollis Anatooliat 1037–1307. Timuriidid – mongoli dünastia, mis valitses Iraani ja Kesk Aasiat 1370–1501, nende ehitised on viimistletud värviliste glasuuritud plaatidega. Safaviidid – šahhide dünastia, valitses Iraani 1501–1732. Pealinn Esfahan. Ottomani türgi sultanite dünastia, mis valitses Anatooliat ja Lähis-Ida ja suurt osa Vahemeremaadest, 1281–1923. Pealinn – Istanbul. Hilise perioodi suurim võim.